Peegeldamine on vajalik selleks, et üksteist paremini mõista ja ühtse meeskonnana töötada.

Peegeldamisoskused:

– Ümbersõnastamine

– Tunnete peegeldamine

– Tähenduse peegeldamine – jutu sisu ja tunnete kombineeritud peegeldamine

– Kokkuvõtlik peegeldamine – pika jutulõigu kokkuvõte

ÜMBERSÕNASTAMINE

Ümbersõnastamine on lühike vastus, kus kuulaja annab oma sõnadega kõnelejale edasi tema jutu põhisisu kokkuvõtlikult. Ümbersõnastamine vähendab vääritimõistmise ohtu. Keskendutakse jutus olevatele faktidele mitte tunnetele.

Ümbersõnastada võib 

– oma sõnadega

– kõneleja enda sõnadega (see loob suurema rapoori ehk kontakti)

Näiteks:

Mari “Ma ei tea, kas peaksin lapse sünnitama või mitte. Ma armastan oma tööd ja mulle makstakse hästi. Aga vahel ma igatsen endale last ja tahaks hoopis beebiga kodus olla.”

Anne (peegeldab oma sõnadega): “Sulle meeldib su töö väga, aga mõnikord tunned sa tugevat soovi emaks saada.”

Hea ümbersõnastus on see, kui kasutad kõneleja enda sõnu. Sõbra uue telefoninumbri kordad ka ju üle, et ei eksiks. Kui küsid võõras linnas teejuhatust, kordad samuti sõnasõnalt üle, mis öeldi. Või kui saadad lapse poodi, palud tal üle korrata, mida poest tuua.

TUNNETE PEEGELDAMINE

Kuulajad tavaliselt tunnetele tähelepanu ei pööra, vaid selekteerivad fakte ja esitavad kõnelejale jutujätkuks küsimusi kuuldud faktide kohta.Kuulaja selekteerib kõneleja jutust tundeid väljendavad sõnad, jälgib kehakeelt ja paneb ennast kõneleja rolli.

Tänases ühiskonnas ei peeta tunnete peegeldamist loomulikuks ja tundeid väljendavaid sõnu jutus ei kasutata. (Kuidas sa ennast tunned?” “Normaalselt.”) Et tundeid peegeldada, kuula jutu konteksti ja jälgi kehakeelt. (näoilmed, hääletoon, kehaasend)

Tunnete peegeldamine aitab kõnelejal oma tundeid mõista ja liikuda lahenduse suunas. Tunded on võimas liikumapanev jõud. Kui rääkija neid kuulaja abiga teadvustab ja mõistab, on lihtsam tegevusplaani luua ja motivatsiooni leida tegevusplaan ellu viia.

Näiteks:

Mari: “Ma olin varem täiesti kindel, et olen 30-ks eluaastaks juba ammu abielus, aga üks suhe teise järel jookseb liiva.”

Katrin püüdis kehakeele põhjal aimata, mida Mari tunneb ja peegeldas: “See on päris masendav.”

Mari: “On jah. Kas ma üldse kunagi selle õige leian?” (Mari vastus – “On jah.” näitab, et Katrin tajus täpselt, mida Mari tundis.)

Näiteks:

Triin:“See on uskumatu, kuidas mu töö mulle meeldib. Ja mulle meeldivad ka paljud asjad väljaspool tööd. Mul on tavaliselt nii kiire, et pole aega mõtlemiseks. Aga kui ma üksi jään, lähen ma pingesse, sest siis ma saan aru kui üksik ma olen.”

Kaja: “Kuigi sa teed palju toredaid asju, tunned sa ennast tihti üksildasena.”

Kuidas kõneleja tundeid paremini tajuda ja väljendada?

– Keskendu tundeid väljendavatele sõnadele

– Pane tähele sõnumi üldist sisu

– Jälgi kehakeelt

– Küsi endalt: Kui minul oleks selline kogemus olnud, mida mina siis tunneksin?

TÄHENDUSE PEEGELDAMINE

Tähenduse peeeldamine on ühe lausega nii jutu sisu kui kõneleja tunnete peegeldamine. Mida lühemalt seda teha, seda parem vestluse arengule.

Näiteks:

Eve: “Mul on nii kahju, et ta läks teise kohta elama. Saime nii hästi läbi ja meie lapsed ka. Suviti grillisime ja käisime rannas…”

Raili: “Sa tunned kurbust ja kaotusvalu, et jäid heast sõbrast ilma.”

KOKKUVÕTLIK PEEELDAMINE

Kokkuvõtlik peegeldamine aitab kokku sõlmida jutuliinide niidid ja aidata kõnelejat oma olukorrast paremini aru saada. Vahel võib kõneleja tunnete mõju all olles jutujärje kaotada, kuid kokkuvõtlik peegeldamine aitab kõneleja tagasi järjele. Kokkuvõtlik peegeldamine pole teise jutu mehhaaniline kordamine vaid info selekteerimine ja süsteemne tagasiesitamine rääkijale. See nõuab kuulajalt täie tähelepanuga kuulamist.

“Võtame seniräägitu lühidalt kokku..”

“Mulle tundub, et su peamine mure on…

“Kas ma sain sinust õigesti aru, et…”