Keskmine inimene pole kuigi osav suhtleja. Viletsad suhtlemisoskused eraldavad meid sõpradest, lähedastest ja tekitavad pingeolukordi ning konflikte. See, kuidas inimene suhtleb on teadvuses mustritena olemas.
Palju on erinevaid koolitusi enese kehtestamisest, kuid ainult kehtestamine ei toimi heade suhete loomisel ja hoidmisel. Kui enesekehtestamisega liiale minna, avaldub enesekehtestamise negatiivne pool – see on teiste üle võimutsemine.
Koolitustel rõhutatakse et, hea suhtlemise aluseks on teiste ärakuulamine. Samas võib ka ärakuulamisega üle piiri minna – võidki muutuda teiste “pihiisaks” ja kui oska endast teiste probleeme “läbi lasta”, siis mõjutavad need enda elu, tervist ja und.

80% töötajatest kogevad ebaedu oma töökohal just puudulike suhtlemisoskuste tõttu. Me vajame suhtlemist. Puudulik suhtlemine võib mõjutada inimese füüsilist tervist. Film “Second Chance” (“Teine võimalus”) portreteerib pooleteist aastast Susanit, kes on oma arengult, kasvult ja kaalult endast poole noorema lapse tasemel, kuna tema elus puuduvad inimsuhted. Susani mandumine peatus järsult, kui ta kahe kuu jooksul koges armastavat suhtumist ja hoolitsust rohkem kui 6 tunni jooksul päevas.

Suhtlemisstiil ja tehnikad on jäljendatud ja kätteõpitud reaktsioonid. Väheste kodune keskkond on pakkunud suhtlemiseks head eeskuju, sest peredes ikka võimutsetakse, nägeletakse või tõmbutakse endasse nagu tigu karpi. Lapsi manipuleeritakse, nende peale valatakse välja oma frustratsioon ja neid manitsetakse korduvalt päeva jooksul. Pole ime, et Peeter käitub oma lastega täpselt nii nagu Peetri isa temaga käitus kui Peeter oli alles laps. Lapsed õpivad täiskasvanutelt teesklemist, valetamist, manipuleerimist, karistamist, haiget tegemist, enda ja teiste eest oma tõelise olemuse varjamist.
Veel üks nüanss. Kaksikud võivad käituda täiskasvanutena täiesti erinevalt, kuigi neid kasvatasid samad vanemad. Üks surub viha alla, teine näitab seda sõjakalt välja. Miks? Igal lapsel oma iseloom ja iga laps teeb kogemustest omad järeldused ning loob oma mina-pildi ja omad ellujäämis- ja toimetulekutehnikad.

Lapsepõlves omandatud mustreid saab asendada. See on suur enesejälgimine ja treenimine, aga võimalik. Kui motiiv on olemas – soovin inimestega paremaid suhteid luua – siis on vaja vaid “tööriistu” igaks elujuhtumiks ja treeningpartnereid. Tegelikult sobib suhtlemistreeningu partneriks iga inimene – poemüüjast kullerini.

Igas eas inimesed on võimelised oma suhtlemisoskusi parandama. Suhe õitseb, kui suhtlemine on avatud, selge ja mõistev. Kui keegi on suhtes vaenulik, kaitsepositsioonil või varjab olulist infot, siis ei püsi suhe kaua. Heaks suhteks on vaja osata tehnikaid ja meetodeid, mis ehitavad sildu eriarvamustel ja erinevate elukogemustega inimeste vahel.
Põhilised suhtlemioskuste “tööriistad” on:

• Kuulamisoskused – need aitavad mõista, mida teine öelda tahab ja näha ridade vahele. Oluline on ka reageerida kuulamise käigus dünaamiliselt, et teine tunneks ennast mõistetuna.

• Kehtestamisoskused – need on verbaalsed ja mitteverbaalsed ning aitavad kaitsta oma õigusi ja rahuldada oma vajadusi ausalt, ilma et peaksime teiste üle võimutsema või neid manipuleerima

• Konfliktilahendusoskused – oskused, mis aitavad toime tulla konflikti käigus vallanduvate tunnetega

• Koostööl põhinevad probleemilahendusoskused – kui osapooltel on erinevad vajadused, siis probleemilahendusoskuste abil on võimalik leida mõlemat osapoolt rahuldavaid lahendusi

• Oskuste valik – oskus hinnata, millist suhtlemise “tööriista” on mõttekas parajasti kasutada

  Kuidas luua usaldust?
  Kui teed vea, tunnista seda, vabanda ja paranda viga.

  Kuidas teisi kaasata?
  Sa saad luua teises motivatsiooni liituda Sinu idee või projektiga näidates talle visiooni lõpptulemusest ning selgitades teistele enda motiive ja kirge antud projekti või idee kohta. (näidates video või pildina teisele, missugune on projekti või idee lõpptulemus) Kui mõlema osapoole väärtused, motiivid ja visioon kattuvad, siis teine liitub.