- Hide menu

Eneseväärikus ja “Patoloogiline kriitik”

Eugene Sagan tõi psühholoogiasse termini “Patoloogiline Kriitik.”
Kõigil on negatiivne sisehääl, kuid inimestel, kes ennast ei armasta/ei aktsepteeri,
on see hääl õelam ja häälekam . Kriitik on igapäevaselt ametis Su eneseväärtustunde uuristamisega.
Ta on Su mõttega nii seotud, et Sa ei märka teda.

Kriitiku hääl võib kõlada nagu Su ema, isa või Sinu enda hääl. Kriitiku hääl on äärmiselt mürgine ja hävitavam psühholoogiale
kui trauma või kaotus. Valu ja lein kaovad aja jooksul, aga Kriitik on elu lõpuni hukka mõistmas, süüdistamas, vigu otsimas.

Patoloogiline Kriitik

– võrdleb Sind teistega
– nimetab Sind – „rumal, ebakompetentne, inetu, isekas, nõrk“ ja paneb su uskuma, et see kõik on tõsi
– süüdistab Sind asjades, mis lähevad valesti
– seab võimatud standardid ja siis „peksab Su läbi“ väikseima vea pärast
– “peab päevikut ” Sinu ebaõnnestumiste kohta, kuid mitte kordagi ei tuleta Sulle meelde Su tugevusi või saavutusi
– kriitikul on täpne stsenaarium, kus kirjeldatakse kuidas Sa peaksid elama ja Kriitik kukub karjuma, et Sa „oled halb ja
valel teel“ kui Su vajadused juhivad sind Kriitiku „seadustest üle astuma“
– kriitik käsib Sind olla Parim, ja kui Sa pole parim, siis oled Mittekeegi
– “loeb” Su sõprade mõtteid ja veenab Sind, et neil on Sinuga igav, nad on Sinus pettunud, et Sa oled eemaletõukav
– liialdab – „Sa räägid ALATI lollusi, Sa ei lõpeta MITTE KUNAGI asju õigeaegselt, Sa keerad ALATI kõik oma suhted nässu“

Kriitik sünnib varases sotsialiseerumise protsessis, kui vanemad õpetavad sulle elureegleid karistamise ja kallistamisega.
(piitsa ja präänikuga)

– missugune käitumine on aktsepteeritav, missugune mitte
– mis on ohtlik
– mis on moraalselt vale
– missugune käitumine neid pahandab

HALB ja EKSLIK tunne tekib kiiresti neil, kellele lapseeas rõhutati “Sa OLED paha ja rumal laps”
Vanemate ähvardavad zhestid tekitavad hirmu, hirm mõjutab enesearmastust

Erinevus KÄITUMISE ja OLEMISE vahel

Ühed vanemad selgitavad tänaval mängimise ohtu ja taunivad sellist käitumist.
Neil lastel on täiskasvanuna leebem sisemine Kriitik.

Teised vanemad ütlevad:  “Sa oled Paha laps, et tänaval mängisid.”
Kuid nii laps  ei õpi, et on vaja vahet teha selle vahel, mida ta teeb ja kes ta on.

Juba Hitleri propagandajuht avastas, et saladus, kuidas inimesed valet uskuma panna on korrata seda piisavalt  tihti.
Ka korduv vanemate kriitika viib sihile – tunne, et “Ma pole OK”  kinnistub.
Vanemate  viha-emotsioon koos lapsele suunatud kriitikaga tekitab tugeva sisemise Patoloogilise Kriitiku

Eneseväärikus

Eneseväärikus on abstraktne kontseptsioon, üldine silt.
Kõigil on võrdne väärtus, olenemata sellest,  mida teed või mis Sinuga on tehtud.
Elukutse pole seotud enesearmastusega – on aknapesijad ja arstid, kes ennast armastavad võrdselt või üldse mitte.

Su eneseväärikus on nagu päike, mis alati paistab kuigi Sa oled varjus ja ei tunne seda.
Sa ei saa lõpetada päikesepaistet, kuid võid lasta Kriitikul hoida ennast varjus.

Mida teha Patoloogilise Kriitikuga?

1. Saad meelde tuletada hetki, kui Sa tundsid ennast väärtuslikuna.
Näiteks: Kasvataja kiitis Jüri joonistusi, kui ta oli väike. Jüri mäletas kui kui uhke ta siis  oli.

2. Suhtu endasse kaastundega. Olenemata vigadest annad parima. Vead ja vigadest põhjustatud valu õpetab Sind.

3. Me ei tea alati parimat teed ja isegi kui teame, pole meil ressursse seda alati järgida.

4. Sa suudad andestada ja lasta vigadel minna, sest Sa juba maksid nende eest.

5. Su väärtus on see, et Sa elad planeedil Maa ja iga päev pingutad.

Patoloogiline Kriitik kasutab PEAKS-vormi

Kui Sa ei ela oma “peakside” järgi, nimetad ennast halvaks ja väärtusetuks.

Tüüpilised patoloogilised PEAKSID

Ma peaksin olema lahke ja ebaisekas
Ma peaks olema perfektne armastaja, sõber, vanem, õpetaja, õpilane..
Ma peaksin taluma igat raskust külmavereliselt
Ma peaksin leidma kiire lahenduse igale probleemile
Ma ei tohiks kunagi tunda valu, vaid olema kogu aeg õnnelik ja rahulik
Ma peaks olema täiesti kompetentne
Ma ei peaks kunagi tundma teatud emotsioone nagu viha või armukadedus
Ma peaksin kõiki oma lapsi armastama võrdselt
Ma ei tohiks kunagi olla väsinud ja haige
Ma peaksin saavutama staatuse, rikkuse jõu
Ma peaksin kogu aeg tegutsema, puhkamine on elu ja aja raiskamine
Ma peaksin teenima piisavalt raha, et mu pere võiks….

MANTRA – meetod

Kriitik jääb vait, kui pidevalt vastad talle oma mantraga. Kui vaikid, siis Kriitik arvab, et oled tema öelduga nõus.

Peaks: Ma peaksin kooli lõpetama
Mantra: Kool oli mu isa idee ja ma tahtsin teda rõõmustada kui kooli astusin. Kuid see ei sobi mulle.
Ma kukun jälle koolist välja kui pinge muutub liiga suureks.

Peaks: Ma ei tohiks vigu teha
Mantra: Mitte vigu teha oli oluline mu isa jaoks. Ma alles õpin seda tööd ja õpin katsetades.
Kui muretsen vigade tegemise pärast, siis ma lõpetan õppimise.

Peaks: Ma peaks alati hea välja nägema
Mantra: Mul on tunne, et pean oma naise meele järgi olema ja ülikonda kandma, kuid olen õnnelikum teksades ja T-särgis.
See sobib mulle paremini.

KINNITUSTE – meetod

Kui kriitik tegutseb, peavad Sul meelde tulema oma tugevused.

1. Loo oma tugevustest afirmatsioonid. Kirjuta igal hommikul uus kinnitus ehk afirmatsioon.

2. Pane kinnitus nähtavale kohale ja korda seda kogu päeva jooksul.

3. Aktiivne integratsioon – vali oma nimekirjast 3 tugevust ja tuleta meelde, missugustes situatsioonides su tugevused ilmnesid.

See harjutus muudab tugevust kirjeldavad sõnad konkreetseks mälestusteks ja aitab uskuda ja mäletada tugevusi.

 

 

Comments are closed.